Roland Barthes - AUTORI SURM
vabadus) -- niipea kui Autor on leitud, on tekst ,,ära seletatud" ja kriitik võitnud; seega pole
midagi imekspandavat selles, et ajaloolises plaanis oli Autori valitsusaeg ühtlasi ka Kriitiku
valitsusaeg, nagu selleski, et üheaegset Autoriga on praegu kõikuma löönud ka kriitika
(olgu ta või ,,uus"). Mitmemõõtmelises kirjutuses vajab kõik lahtiharutamist, aga mitte
lahtisifreerimist; struktuuri võib järgida, ,,üles võtta" (nagu öeldakse jooksma läi nud sukasilma
kohta) kõigis tema kordustes ja kõigil tema tasandeil, aga tal puudub aluspõhi; kirjutuse
ruum on selleks, et see läbi käia, aga mitte, et sellest läbi murda; kirjutus loob pidevalt
tähendusi, ent ainult selleks, et neid jälle hajutada: ta asub tähendust süstemaatiliselt
vabastama. Nõnda vallandab kirjandus (edaspidi tuleks pigem öelda kirjutus) -- kuivõrd
keeldub omistamast tekstile (ning maailmale kui tekstile) ,,saladust", st lõplikku tähendust, --