Gustav Suits luule
viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen
teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl.
te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres,
mõnd sadamat vilusat.
Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia,
kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat.
teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun
kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka,
kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved
Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma.
kel veel ulmade visandeid
ma hingede üksindusängist
tervitan teid.
Sügise laul
Hall on taevas ja must on maa.
Sajab ja sajab lõpmata.
annaabi.ee 
