Samaaegselt võivad nitritid tekkida taimedesse neid korduvalt soojendades. Nitritid kahjustavad vere punaliblesid, mille tulemusena viimased ei seo enam hapnikku ning inimesel tekib väsimus, hapnikupuudus, peavalu, halb enesetunne jm. Bioprotsesside tulemusena või toiduainete tehnoloogilisel töötlusel moodustuvad nitrititest ja amiinidest nitrosoamiinid, mis on vähkitekitava toimega. Nitrosoamiine on leitud paljudes toiduainetes, nagu suitsukalas, suitsuvorstis, lihakonservides. Lisaks leidub nitrosoühendeid ka tubakas ja tubakasuitsus. Konservliha praadimisel nitrosoühendite hulk kasvab järsult kõrgema temperatuuri tõttu. Nitriteid lisatakse lihale ja kalale teadlikult selleks, et vältida sinna sisse nitrititest veelgi mürgisema surmavalt mürgise aine teket. Nimelt peale lihale roosaka värvuse andmist, takistavad nitritid veel mikroorganismide tegevust, mille tulemusena võiks lihatoodete riknemisel moodustuda sinna surmav mürkaine
Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel Areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: Mittepatogeensed ehk mittemürgised; kasutatakse toiduainete valmistamisel Kasulikke piimhappebaktereid on näiteks juustus, jogurtis, hapupiimas, veise- ja sealihavorstis ning suitsuvorstis. Piimhape annab hea maitse ja ei lase teistel bakteritel areneda. Kasulikud bakterid esinevad ka soolestiku loomulikus mikroflooras Patogeensed ehk mürgised; · põhjustavad haigestumisi; · "toodavad" toksiine ehk mürke; MIKROOBSED TOIDUNAKKUSED EHK INFEKTSIOONID Infektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuse allikad:
annaabi.ee 
