Triin Tasuja luulekogu "Armastust on ja armastust pole" analüüs
Triin Tasuja
“Armastust on ja armastust pole” (2011)
Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu,
ilu, armastus ja õnn.
Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui
naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik,
mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma
pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil”
Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste
pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun
kellekski, kes ma veel pole”, kuidas naised kaotavad oma neiupõlve meeste pärast.
Meeste tõttu saavad neidudest naised. “...ei näe, kuidas mina kasvan ainult
ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul
suva, ma muutun ain...