Lõhnaainete kasutamise ajaloost
m.a. Varajase inimese
lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse
loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel.
Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550
e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate
terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel
eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont
College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnarohtudesse, et maised jäänused
säiliksid, keha õõnsused täideti lõhnavate vaikude ja materjalidega. Viirukiga võiti pead.
Tolle aja alkeemikud arvasid, et taimede eeterlikud õlid ise ongi elujõud, mille abil
võivad inimesed jõuda surematusse. Lõhna eritavaid vaikusid peeti jumalate
pisaraiks või higiks. (Worwood 70, 162-163). Vaaraodele pandi hauakambreisse