"suitsutuspannil" - 1 õppematerjal

Lõhnaainete kasutamise ajaloost

jumalatele meelepärane, ravimise otstarbel või pühitsemise eesmärgil. Nii juba Moosese ja Aaroni aegadest on suitsutusrohtude kasutamist kontrollitud preestite poolt. (Worwood lk 41-46). Vanad hiinlased austasid ja imetlesid loodust ja selle muutumist kuust kuusse, aastast aastasse. Taoistide jaoks sümboliseerib lõhnaaine muutumine suitsuks taod ehk rada. Iidne komme, mis on veel tänapäevani säilnud on usutalituste alustamine ja lõpetamine suitsutuspannil oleva lõhnaaine süütamisega. Kassia, mänd, küpress ja kampripuu arvati omavat elu essentsi või hinge substantsi. Hiinlased kannavad matustel lõhnavaid tõrvikuid, lõhnastavad surnukeha ja kogu matuste aja põletatakse lõhnarohte. (Worwood lk 102, 280) Jaapani sintoistlikes templites hoitakse lõhnavaid küpressipuust tahvleid, millele vajaduse korral saab kirjutada palve ja põletamise käigus edastavad lõhnamolekulid palve taevastele jõududele. (Worwood 62)