Eesti looduse ja vaimse kultuuri väärtused ning nende olulisus majanduslike huvide kõrval
kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, Eesti koostas vaimse kultuuripärandi nimistu, mis
koosneb nelja tüüpi sissekannetest: nähtus, oskus või teadmine, isik, asutus või ühendus ja paik
(Ibid., 11). Täpsemalt nimistusse kuuluvad Kihnu kultuuriruum oma keele-, toidukultuuri-,
käsitööoskuste-, laulude-, tantside-, pillimängude- ja pulmakommetega, Eesti laulu- ja tantsupidu
traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaunatraditsioon, ravimtaimede kogumine ja kasutamine,
hoidistamine, Lindora laat, väikekandle tagasitulek, Hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvad
rõhud, vanade hoonete taastamine ja Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed (Ibid., 17-24). Ja
lugedes seda nimistut, võib märgata, kui suurt osa moodustab loodus ja selle ressurssid Eesti
vaimse kultuuripärandist ja kui väärtuslik see on selle säilitamisel. Näiteks, Kihnu toidu