Rootsi aeg eestis
Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda
jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde
enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad
õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased.
Talupoegade olukord Rootsi aja alguses.
Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades,
kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört.
Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses
kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal
kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade
pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust.
annaabi.ee 
