Saun ja saunatamine
Rändava eluviisiga Soomes elavad inimesed omasid juba primitiivseid saunu. Nad
soojendasid maasse kaevatud auke ja katsid need augud näiteks naha või mnillegi
muuga, et neil oleks soe koht, kus ennast pesta. Sellised algelised saunad olid vägagi
sarnased indiaanlaste higitelkidele, millest hiljem ka natukene pikemalt juttu tuleb.
Sellised kuumad ruumid arenesid edasi suitsusaunaks, mis on tänapäeva
saunadest kõige traditsioonilisem. Suitsusaunad pidasid vastu kuni 1920 aastateni,
pärast mida nende ehitamisest loobuti, sest kasutusele võeti uuemat tüüpi ahjud.
Suitsusaunas on väga mugav kuumus, aga probleem oli suitsus. Enne iga
saunakorda oli vaja pesta pingid. Tihti juhtus, et need põlesid ka maha, sest sellise
sauna kuumust oli üsnagi raske kontrollida. Tänapäeval on suitsusaunad hakanud
taaskord populaarsust koguma.
Peagi hakati saunadele ehitama ka korstent, kuid kasutati ikkagi kive, et hoida
kuumust
annaabi.ee 
