Kokkuvõte "vaenlase väravas"
Noor poiss on harjunud vaikuse ja rahuga mida
suudavad talle pakkuda tsivilisatsioonist eraldavad Siberi metsad, aga
seda ka ainult kuni 1942. Aasta novembrini kui teda viiakse sund
mobilisatsiooni käigus Stalingraati rindele. Juba rongist välja
astudes tabas vaest noormeest ränk ja õõvastav vaatepilt: terve
Stalingraadi jõe kallas oli täis raskesti haavatuid ning elu ja surma
vahel vaakuvaid vaevu elavaid laipu. Stalingradi linn kui selline on
totaalselt hävinud, ainult musti suitsusambain kerkib kunagiste
hoonete varemetest. Üle jõe voorivad paadikesed viivad üha uusi
noori sõdurpoisse kindlasse surma, tagasi tulevad heal juhul samad
leavad pungil täis haavatuid, halvemal juhul aga on leavu tebanud
natside mürsud. Kuulda on ainult sumedat hüüdu ,,Hurraaaaaa!!!",
millele järgneb ränk ragin laske ja kõige lõpuks on vaid haavatute
eesrindlaste hädist nutusegust karjumist. Järjekordne salkkond
seatakse laevu ootama, üleühe antakse hirmust tudisevale kahurilihale
annaabi.ee 
