Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist
Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võib-olla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist