Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. aasta lind. Seekord sooviti vapilinnu valikuga ühelt poolt märkida linnuühenduse väärikat 90 aasta juubelit, üksiti aga keskenduda meie rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu
See on märk: leiba tuleb austada. Leiba austades austame ka Eestimaad ja rahvast, kes seda leiba kasvatab. EESTI RAHVUSLIND SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND 1960. AASTAST. Seda lindu tunned sa kindlasti. Tal on sinkjasmust kuub, harkis saba ja valge lipsuga punakaspruun kurgualune. Meile saabub suitsupääsuke aprilli lõpul või mai algul. Hiljuti pääsukesed lahkusid. Praegu on nad teel oma talvekorterisse Aafrikas. Suitsupääsukesele on Eestimaal pandud üle kahekümne nime. Neist tuntumad on: kodupääsuke, laudalakapääsuke, laulupääsuke, harksaba, karuhänd, pärispääsuke. Pesa ehitab suitsupääsuke lauta, rehe alla, kuuri või lihtsalt räästa alla. Pesa kujutab pealt lahtist poolkera. Pääsuke on ilus, uhke ja rõõmus lind. Ilus ja uhke on juba tema välimus. Meenutage, kui kaunilt, kiirelt ja sujuvalt ta lendab. Tunnis võib ta läbida sada kakskümmend kilomeetrit.Julge on suitsupääsuke ka
annaabi.ee 
