Joseph Grandi analüüs teosest
kellena ta ka välja nägi. Pikk ja kõhn, lotendavates riietes, mis ta alati liiga suured valis
petlikus lootuses, et nii kestavad need kauem. Alumised hambad olid tal suuremalt jaolt alles,
ülemised aga ära. Naeratus, mis kergitas just ülemist huult, näitas ta suud seetõttu päris
hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja
märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse
variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta
kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte
köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest. Isegi inimesele, kes temast enne midagi ei
teadnud, näis ta olevat loodud ainult selleks, et teha linnavalitsuse noorema kontoristi ajutise
kohusetäitja tagasihoidlikku, kuid hädavajalikku tööd 62 frangi ja 30 santiimi eest päevas."