läbiva vee kulu m3/s, ρk on vee tihedus sisenemistemperatuuril, hvv ja hsv on väljuva ja siseneva vee entalpia, B on kütusekulu, Qk on kütuse alumine kütteväärtus. Kaudse soojusbilansi kaudu. 100=q1+q2+q3+q5 % q1 on kütteveele antud soojushulk (kasulik soojus), q2 on soojuskadu katlast lahkuva suitsugaasiga, q3 soojuskadu kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q5 soojuskadu katla välisjahtumisest ηk=100-(q2+q3+q5) % 1. Põhimõisted 2. Põhimõisted 3. Termodünaamika I seadus. Termodünaamilise keha erisoojused. Termodünaamilise keha entalpia. Termodünaamilise keha entroopia. 4. Termodün protsessid ideaalgaasidega. Isohoorne protsess. Isobaariline protsess. Isotermne protsess. 5. Adiabaatne protsess. Polütroopne protsess. 6
katlast lahkuvate suitsugaasidega ja mittetäielikust põlemisest. Kaod katla välisjahtumisest jäävad aga oma suuruselt muutumatuks ja nende protsentuaalne osatähtsus tõuseb tunduvalt. See on põhjuseks miks koormuse vähenedes väheneb ka kasutegur. Katla koormuse suurenemisel üle nominaalse- nn katla forsseerimisel - halveneb samuti kasutegur. Põhjuseks on forsseerimisel järsult suurenevad kaod katlast väljuva suitsugaasiga ja kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest. Omaette küsimuseks on aga soojuskaod katla perioodilisel töötamisel (katseliselt määratavad), mis üldjuhul on põhjustatud: soojuskaost katla välisjahtumisel, soojuskadudest sisemise jahtumise tõttu, mis on tingitud ebatihedatest siibritest soojuskaod katla sissekütmisel, kuna sissekütmine toimub kolde normaalsetest töötingimustest soojustehniliselt märksa halvemates tingimustes.
annaabi.ee 
