kuid see ei ole eesmärgipärasel kasutamisel inimese tervisele ohtlik. Radioaktiivne aine ameriitsium eraldab alfaosakesi, mille mõjul eralduvad ioon-suitsuanduri ioniseerimiskambris hapniku ja lämmastiku aatomitest elektronid. Need liiguvad patarei plusspooluse külge kinnitatud plaadi suunas. Positiivsed hapniku ja lämmastiku ioonid liiguvad negatiivse laenguga plaadi suunas. Tekib elektrivool. Kui ioniseerimiskambrisse tungivad suitsuosakesed, katkestavad need elektrivoolu. Suitsuanduris peituv elektroonika lülitab sisse alarmi. Kuidas asjad töötavad? Kuidas töötab suitsuandur, Tarkade Klubi, detsember 2007, lk 70- 71 7 Ioon-suitsuanduri tööpõhimõte (skeem) 8 Suitsuanduri toiteallikas Kuigi koju on paigaldatud suitsuandurid, juhtub üsna tihti, et unustatakse nende töökorras
palju inimohvreid ja radioaktiivse saastumise suurel maa-alal (Tsernobõl). Fossiilsete kütuse (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel jäävad radioaktiivsed elemendid tuha ja lendtuha koostisse ja satuvad sel teel loodusringesse. Ootamatult avastati ka seda, et tubakasuits on radioaktiivne, Tubaka otsene radioaktiivsus on suhteliselt väike. Palju radioaktiivsem on aga tubakasuits, mis kannab radioaktiivsete elementide aatomid õhust kopsudesse. Ka elupäästev suitsuandur on radioaktiivne. Suitsuanduris on väike kogus radioaktiivse metalli ameriitsiumi ühendit. See kogus on aga väga väike: ühest grammist saab 7 valmistada 1500 suitsuandurit. Me elame radioaktiivses keskkonnas. Hingame õhku, sööme toitu ja joome vett, mis on teatud määral radioaktiivsed. Praktiliselt kõik ehitusmaterjalid, millest on tehtud meie elamud, sisaldavad radioaktiivsete elementide aatomeid