tal üles märkida sugu- naistel esineb depressiooni kaks korda enam kui meestel. Põhjuseks peetakse seda, et naised pöörduva sagedamini arstide poole kui mehed. Samuti on naised stressoritele vastuvõtlikumad kui mehed. Naiste osaks langeb ka suurem koormus- nii tööl kui kodus. Sünnitusjärgsel perioodil on naised eriti vastuvõtlikud. Meeste puhul on depressiooni raskem avastada, sest nad ei räägi oma tunnetest ja muredest nii avatult kui naised. Naiste suitsiidsuse suhe on 4-5:1. Suitsiidikatseidki teevad naised 2 korda enam kui mehed. Teine oluline punkt on vanus. Eestis esineb suitsiide kõige enam meeste seas vanusevahemikus 25- 44, järgnevad 45- 60- aastased mehed ning siis üle 60- aastased ja alla 25- aastased. Naiste puhul on suurim riskigrupp üle 60- aastaste seas, järgnevad 45- 60- aastased ning seejärel 25- 45 ja alla 25- aastased. Oluline on ka, kas tarbitakse alkoholi ja/või narkootikume. Kroonilisel alkohoolikul on suurem
soovitatakse tal üles märkida sugu- naistel esineb depressiooni kaks korda enam kui meestel. Põhjuseks peetakse seda, et naised pöörduva sagedamini arstide poole kui mehed. Samuti on naised stressoritele vastuvõtlikumad kui mehed. Naiste osaks langeb ka suurem koormus- nii tööl kui kodus. Sünnitusjärgsel perioodil on naised eriti vastuvõtlikud. Meeste puhul on depressiooni raskem avastada, sest nad ei räägi oma tunnetest ja muredest nii avatult kui naised. Naiste suitsiidsuse suhe on 4-5:1. Suitsiidikatseidki teevad naised 2 korda enam kui mehed (Saveljev 2005). Teine oluline punkt on vanus. Eestis esineb suitsiide kõige enam meeste seas vanusevahemikus 25- 44, järgnevad 45- 60- aastased mehed ning siis üle 60- aastased ja alla 25- aastased. Naiste puhul on suurim riskigrupp üle 60- aastaste seas, järgnevad 45- 60- aastased ning seejärel 25- 45 ja alla 25- aastased (Saveljev 2005). Oluline on ka, kas tarbitakse alkoholi ja/või narkootikume
annaabi.ee 
