kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida. Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte- verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel ning
tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida (Saveljev 2005). Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte-verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja
annaabi.ee 
