Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe
prognoosimisel võiks kajastada asjaolu, et see komponent osutab täpsemalt psühhopatoloogia
väljendavat tegurit, mida väidetakse prognoosivat suitsiidikalduvust iseloomuprobleemidest, nagu
kärsitus ja depressioon, eraldiseisvalt.
Need leiud pakuvad kliiniliseks praktikaks mitmeid vihjeid. Esmalt psühhopaatia hindamise kõrged
tulemused (eriti käitumis/impulsiivsuse tunnuseid kajastavate aspektide puhul) ei tohiks arstidele
märku anda õigusrikkujate väiksemast suitsiidiohust, mida arstlik tarkus teha võib. See võib olla
seniste leidude kõige lihtsam, kuid olulisim kliiniline implikatsioon. Teiseks, kindlaid antisotsiaalse
isiksusehäire ja psühhopaatia hindamise indekseid kasutades saab samaaegselt üsna hästi
suitsiidimõtteid ning sellele kaldumist prognoosida. Puhtpragmaatilisest perspektiivist võiks see
aidata ohu vähendamise ressursside suunamist kõrgema ohuga õiguserikkujatele.