Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb
vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle
vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline
mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on
võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär
tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne
isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon,
suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine
(Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed
muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine
puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid
põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid).
Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid.
Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja
annaabi.ee 
