Eesti muinasasulad
tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid
muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud
tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II
a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse,
peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud. Ida-Virumaal Mäetaguselt leiti üks 11. saj.
meheluustik koos mõõga, odaotste, suitsete, nugade ja pannaldega. Mõnevõrra hilisem on luustik
Kohtla-Järvelt, mille juures oli pika kaitseraua ja ümmarguse pidemenupuga mõõk.