50% enneaegseid sünnitusi ja vastsündinute alakaalulisusest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal. Miks siiski hakatakse suitsetama? Sellel on palju põhjusi: uudishimu, püüd näida täiskasvanuna, eakaaslaste mõju (ei taheta olla teistest "kehvem", kardetakse pilkamist), mitmesugused eluprobleemid ja ebakindlus, mida loodetakse sigareti järele haaramisega ületada. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamiskahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga
Olulist rolli mängib ka suitsetamine perekonnaringis. Eesti peredes suitsetab iga teine lastega pere, kas siis üks, või mõlemad vanemad. Ehkki ka neis perekondades, kus mõlemad vanemad ei suitseta, hakkavad samuti lapsed suitsetama, on siiski nii, et laps matkib paljuski vanemaid. Kui peres suitsetatakse, siis peetakse seda toimingut sama normaalseks kui kõike muudki. Sageli ei teata suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamiskahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Ometi tahavab ülemaailmselt 80% suitsetamisest loobuda
annaabi.ee 
