Suitsetamine
Kasvatati peaasjalikult kanget
mahorka ja Virgiinia ehk Türgi tubakat, mille lehed andsid suitsetades healõhnalist
aroomi. 1603. aastal astus Inglise kuningas Charles I suitsetamise vastu välja, kes
ise polnud suitsumees. Ta avaldas pamfleti "Tubaka vastu", kus tõdes, et tubakas on
sotsiaalne pahe, kuid sellest ei hoolinud piibutegijate gild. Inglaste tubakasõda oli
tagasihoidlik. Vene tsaar Mihhail Romanov uskus, et on vaja karistada, sest
suitsetamine on surmapatt. Esimesel korral suitsetamiselt tabamise eest lõigati nina
või huuled. Teistkordsel tabamisel saadeti Siberisse või hukati. Hiinlased suitsetasid
tubakat oopiumiga segatuna. Kõige rangemalt karistati suitsetajaid Türgis, kus sultan
Murad IV Julm lasi absoluutselt igal piibutõmbajal kaela murda. Väidetakse, et nii
hukkus umbes 25 000 suitsetajat. Enne torgati hukataval piibuvars läbi nina ja viidi
eesli seljas läbi linna hukkamispaigale.
Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest ehk keskmiselt
annaabi.ee 
