,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!! (Poiss haarab koolikoti ja üritab lahkuda, kuid tüdrukud takistavad tema teed.)
satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam: Vingugaas Vingugaas on süsivesinike mittetäieliku põlemise järel tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub 2-20 mg vingugaasi inimorganismi. Sellepärast väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga ning enamik sportlasi ei suitsetagi. Vingugaasimürgituse primaarseteks tunnusteks on peavalu, nõrkus ja väsimus. Tõrv Ühe sigaretiga, olenevalt sigaretimargist on saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see eriti suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid tekitavaid kui ka vähki. Tõrv mõjub hingamisteede limaskestadele. Hingamisteede vastupanuvõime haigustele langeb
annaabi.ee 
