Kui Vassili III elusolevad vennad tahtsid trooni hõivata, pandi nad vangi ja nende osastised võõrandati. Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks. Järgmised üheksa aastat mõjutasid valitsust järgemööda mitu perekonda Suiskid, Belskid, Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks,
muldkaitselinn). Moskva jõetagune, kus ka oli 16.saj asustus, seal oli saksa linnaosa (Liivimaalt küüditatud sakslased). Godunovi ajal jätkati Siberi hõivamist. Saadeti koloniste. Senisest enam tuli välismaalasi Moskva teenistusse, eriti Liivimaalt küüditatud sakslasi. Sisuliselt mitte niivõrd vangistatud kui küüditatud. Üritanud edendada ka haridust. Vm polnud ka elementaarset koolisüsteemi. Võim polnud sugugi kindel. Ta polnud vürstlikust suguvõsast. Konkureeriv suguvõsa- Suiskid. Kunagine Sustali vürstide dünastia. Moskva Rjurikovitside harust järgmine, sel juhul oleksid pidanud nemad võimule tulema. Ivan Suiski sunniti mungaks minema, suri kloostris ootamatult vingumürgitusse. Fjodor suri 1598.a, Godunov tsaariks. II suguvõsa, kellel ka pretensioone- Nikita Romanovits (vana aristokraatia suguvõsa, ta õde oli Ivan Julma abikaasa Anastassia). Silmapaistvaim liige Nikita poeg Fjodor.
annaabi.ee 
