Nibelungide laul
diplomaadis kui preestris.
Nii või teisiti, oletused autori ümber jäävad spekulatsioonideks. Igal
juhul oli ta haritud mees, kes hästi tundis oma aja eepilist luulet, nii hästi
suulist kui ka kirjanduslikku. Ennekõike tuleb aga kinnitada tema
andekust, mille otseseks tõendiks on võimas lugulaul, keskaja kirjanduse
vägemamaid mälestisi. Tema töö ulatust näitab juba pelk loend, sest ta
ühendas kaks iseseisvat kangelaslugu, andis neile ühtse vormi, sobitas
mõlemad laulud suiselt teineteisega. Kuidagi ei saa seda nimetada
kompilatsiooniks, vaid suurejooneliseks loometööks.
Suurejoonelisust näeme juba eepose kompositsioonis. Mõlemad osad on
heas tasakaalus. Suurejoonelisust näeme ka tegelaste
ümberkujundamises, võrreldes algmaterjaaliga. Eepose peategelased on
kahtlemata Kriemhild ja Hagen. Nende kahe vastandamisel rajanebki
kogu lugu.
Kompositsiooni läbimõeldud suurejoonelisusut tõendab traagilise
lõpplahenduse osutamine algusest peale