Litosfääri ülevaade
rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade
langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud
magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega
kontinentaalne rift.
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi,
mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad
maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud -
inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis
olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad.
Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva
magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest
basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab''
lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid.
Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast.