Kõnetegevuse psühholoogia
Derivatsiooniseosed sama liide, aga eri tüõved: laevNik , metsNIk, aedNik), liitsõnad:
kas see põhisõna või lained sõna on sama(küügiriiul, nuga, nurk jne või riidekapp,
kõõgikapp, jne) Meie õlesanne on mõista mis tunnuste alusel seostatakse, eristatakse
jnejne.
SÕNATÄHENDUSE ASPEKTID
Vt slaidi
KEELEÜKSUSE INDIVIDUAALNE JA ISIKULINE TÄHENDUS
Teadmised võivad kahel in. olla sama kuid isikluline tähendus erineb, sest ühele meeldib
ja teisele mitte. Üks on mingi asja suihtes vaenuli, teine pooldav, kuigi teadmised võivad
olla samad. Semantika on vahend, et selleni jõuda. Kui me suhtleme, ssiis me vahetame
mõtteid, Mõtteid alati rohkem kui keeleüksusi, järelikulr viimaseid on alati vaja tuletada.
Suheldes vahetatakse mõtteid!
TÄHENDUS JA ,,SISEMINE" SÕNA
Meil on vaja mingit sõna, mis aktiveeriks meie mälus midagi., tuletaks meelde, aitaks
seostada.
Vt slaidilt rohkem
SÕNADE ÄRATUNDMINE JA T*HENDUSE MÕISTMINE
annaabi.ee 
