Kas ta Ivot kui õelat valetajat veel küllalt ei tundnud? Ivo tahtis teda ainult piinata -- see oli käega katsuda. Gabriel oli nüüd sessamas hingelises olekus nagu Agnes hommikul, kuid kahju, Gabrielil oli veel vähem kavalust, veel vähem kannatust. «Sa valetad, Ivo,» üties ta rahuliku põlgusega. Oleks ta vähemau tigedaks saanud, äkilist viha avaldanud! Tema ranulik põlgav hääl sütitas Ivo kahjurõõmust veidi suigutatud viha uuesti põlema. «Valitse oma keeit!» kähistas ta hambaid kiris-tades. «Veel üks sõna seletuseks, siis jään vait,» ütles Gabriel külmalt. «Mulle näib, nagu oleksid sina sestsaadik, kui mina ennast tõrkumata siduda lasksin, minust vale arvamise pähe võtnud. Sa arvad vahest, et mina sind kardan. See on eksitus. Ma ei kartnud sind sel korral ega karda sind praegugi. Ma tean, et sa minuga kõik imed ara võid teha; sa võid mu keele suust lõigata, mu silmad välja torgata
«Kas ta on ehtne?» Tom tõstis huule ja näitas tühja kohta. «Noh, hea küll, kaup on koos,» ütles Huckleberry. Tom sulges puugi pistongikarpi, mis veel hiljuti oli olnud näpitssitika vanglaks, ja poisid lahkusid, tundes end kumbki rikkamana kui enne. Jõudnud väikese omaette seisva koolimajani, astus Tom kärmesti sisse, nagu keegi, kes on kõige ausamalt rutanud. Ta riputas kübara varna ja istus asjaliku agarusega oma kohale. Suurel pilbaspõhjaga tugitoolil trooniv õpetaja tukkus, suigutatud ühetoonilisest õppimis-suminast. Tomi tulek äratas ta. «Thomas Sawyer!» Tom teadis, et tema terve nime nimetamine tähendas halba. «Sir!» «Tule siia. Noh, sir, miks sa jälle hiljaks jäid nagu harilikult?» Tom kavatses juba vales väljapääsu otsida, kui silmas äkki kaht pikka kollast juuksepalmikut alla rippuvat selga mööda, mille ta armastuse elektrilisel mõjul ära tundis. Ja selle olendi kõrval oli klassis ainus vaba kõht tüdrukute poolel. Ta ütles otsekohe: 49
annaabi.ee 
