Tarbimissotsioloogia
Adam Smithist (tarbimine on tootmise ainuke eesmärk) kuni tänapäevaste
majandusmudeliteni. Kuid majandusmudelit kritiseeritakse oluliselt teoreetiliselt: inimene
ei ole instrumentaalne ratsionalist; ning sisuliselt: tarbimiskaupade küllus ei tekita kõigile
küllust. Süsteem, mis omab materiaalset võimet inimesed vabastada puudusest ja anda
võimaluse arenguks, allutab neid hoopis loogikale,kudias asju toodetakse ja
vahetatakse.
Erinevate tarbimiskultuuri kriitiliselt suhtuvatest teooriate käsitlemise alguseks võib võtta
siis majandusliku mudeli. Kui me väidame, et inimene on ratsionaalselt oma kasu (ehk
õnne) suurendav subjekt, siis:
-ühelt poolt tekib koos tootmisega palju ebakindlust ja vaesust - subjektiivset ja
objektiivset (puuduolek suhtlusväljast on ka puuduolek)
-teiselt poolt palju asju tekitab ainult palju võõrandumist, igavust, frustratsiooni.
Tavamõistus ütleb, et suurem jõukus tähendab vajaduste suuremat
rahuldatust