Rahvuslik Ärkamisaeg
Nende olemasolu on tunnuslik igale ajale, mil rahva
tulevikuväljavaated laiemalt arutluse alla tulevad. Ka tänapäeval. Kahe nimetatud
üldsuunitluse raames on võimalikd muidugi lugematud erivariandid ja vaevalt keegi
tõsiselt võetav ühiskonnategelane asunud jälgalt ainult ühel poolusel, eitades täielikult
teist.
Poliitilise võitluse pidamiseks Balti erikorra vastu oli Jakobsonil vaja liitlasi. Ta
lootis neid leida kohalikku erikorda vaenulikult suhtuvasse vene keskvõimust. Hurt
sedalaadi koostööd ei pooldanud, kartes venestamist ja ohtu eesti keelele ning luteri
ususle. Hurda sooviks oli ,,ise rüütlitega hakkama saada", vene ja saksa mõjude vahel
oma kolmandat eesti teed otsides. Selline kurss tõi Hurdale kaasa rünnakuid mõlemalt
poolt. Jakobsonil oli õigus, kui ta Hurda viletsaks poliitikuks nimetas. Ta ise suutis
ägedas võitluses sakslaste poolt ,,Sakala" peale esitatavate kaebuste meres vaevu püsima
jääda