"Narziss ja Goldmund"
Narzissi ja Goldmundi vahel
leidis aset tõsisem jutuajamine mille käigus Narziss ta omal moel äratas, meenutades talle
tema ema olemasolu. See vapustas Goldmundi niiväga, et ta oli ema täiesti unustanud ning
selle tagajärjel minestas Goldmund kabelis. Abt ja Narziss mõlemad arvavad, et Goldmund on
just tänu emale selline, nagu ta on. Ta ema oli olnud tantsijanna ning oli ta maha jätnud
minnes enda vana elu juurde tagasi ja jättes isa häbisse, seepärast Goldmundi isa suhtuski nii
vaenulikult poja emasse ja tahtis, et poeg samuti suhtuks. Kuid kui Goldmundile meenus ta
ema tõeline olemus, siis oli ta ääretult kurb, et polnud saanud temaga rohkem koos olla. Ema
oli olnud talle väga tähtis, nagu päike ja kuu.
Pärast minestusest väljatulekut oli temast kadunud see lapselik, mänglev, ebaehtne külg.
Minestusest paranemise ajal on ta kloostris viibinud üle kolme aasta, isa pole teda kordagi
külastanud, sest loodab, et poeg jääb alatiseks sinna