Nüüdiskirjandus
See on mingisugune lähtekontekst
omamoodi tegelikkuse väljakujundamisel.
Sellist tüüpi unenäolise maailma väljendamine nõuab ka hoopis teistsugust kirjanduslikku
keelt. Just esimese raamatu puhul torkab silma äärmiselt mänguline sõnakasutus ja
stiliseeritud keelekasutus, mille üks väljundeid on näiteks tavapärasest erinev lause
kirjutamise viis. Selline epiteetide rohke ja metafooridest küllastunud väljendusviis teeb
nende tekstide lugemise keeruliseks. Mõned kriitikud suhtusidki sellesse kirjutamislaadi toona
mõnevõrra irooniliselt. Nt Veiko Märka pani oma arvustuse pealkirjaks ,,Ega raamat ole
lugemiseks".
Teine tekstikogu on juba mõnevõrra erinev esimesest kogust. Siin püütakse läbi
mitmesuguste lugude elustada noorukiea mälestusi või üldse noorukiea eripära. Tegelased on
ennekõike just lapseea ja täiskasvanuea vahel olevad tüübid, kes mitmesugusel moel selles
maailmas hakkama üritavad saada