Essee raamatu "Määravad hetked" põhjal
Tema eeskuju järgijad peavad otsima oma lähenemisi mõtiskluse kunstile. Seda tehes
astuvad inimesed teele, mida on käidud juba aastatuhandete vältel, sest põhiolemuselt on
Marcuse ,,Mõtisklused" iidseks eelkäijaks Nietzsche kaasaegsele avaldusele ,,saa selleks,
kes sa oled".
Raamat meeldis mulle just seetõttu, et see seob igapäevaelus ettetulevad probleemid
inimeste sisemise mina leidmisega. Ma saaksin Rebecca Denneti probleemi samastada
õpetajate ja õpilaste vahelise suhtusega, kus pedagoogid mängivad neid n-ö ,,ülemusi". Alati
ei ole õpetajatele võimalik meie soovidele vastu tulla, mis paneb meid neis pettuma ning
tekitavad ängistust. Ometigi palume me kenasti ning loodame parimat, kuid tuleb ette ka
pettumist. Enne raamatu lugemist ei olnud ma kunagi nii sügavalt iseendasse vaadanud ega
püüdnud aru saada, miks inimesed sedasi käituvad. ,,Määravad hetked" muutis suuresti minu
arusaamu juhtimisega kaasnevatest probleemidest.