Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
avavad olemisele uusi perspektiive ja vaatenurki. Tekst aitab meil narrativiseerida
ümbritsevat maailma lugematusse hulka komplektssetesse mudelitesse, mis lõbustavad,
hirmutavad, informeerivad jne. Narritiivid aitavad meil mõista spetsiifilisi kontekste ja
neis toimida. Tekstid toetavad teatud erilist kriitilis analüütilist suhtumist sõnumisse.
Tekst toetab uute tegelikkuse vahendamise viiside esilekerkimist konkreetsetes
kommunikatiivse tööriista omamine. Tavaliseks suhtumisviisiks pedagoogilises kontekstis
koolis on keelemäng, millel on nõutav abstraktsem hoiak, et käsitada sõnumit vastavalt
kehtivatele ootustele. Me õpime mõtlema mudelite kohaselt, kus väljendeid kõrvutatakse
ja analüüsitakse vastavalt spetsiifilistele reeglitele. Tuntud näide niisugusest suhtumisest
tähendusse on süllogismid. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja väitest ning esindab
erilist viisi luua keele kaudu tähendust. See väljenab argumenteerimisviisi ja on