Elurindel muutusteta
Ma
vaatasin selle seraali lõpuni, peale seda, kui seda esimest korda nägin. Ja kui see ära lõppes,
olin kurb, kuid mõtlesin, et vot selline oleks kool, kus ma käia tahaksin. Mitte, et tänapäeval
mul sellist hoolitsust vaja oleks, vaid selle pärast, mis õhkkonna selline hooliv suhtumine ja
armastus laste vastu tekitab.
Minu arvates peaks säärane inimestesse kui erakordsetesse ja ainulaadsetesse
isiksustesse suhtumaine sellise hoolimisega püsima alates väiksest peale kodus, siis koolis,
ülikoolis, ja isegi tööl. Isegi sõjaväes. Ja ka sõjas. Minu arvates ei mõjuks sõda inimestele
üldse nii halvasti, kui sõjas oleks sõdurite ja inimeste heaolu esimesel kohal. Siis oleks
hukkunuid sõjas ja muus mõttes langenuid elus palju vähem, ning riik saaks ausalt väita, et
nemad tegid oma parima, mis nad teha võisid.