Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?
maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses".
Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis
trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kirjutatud käsitsi.
Tuludeklaratsioon muutub millekski, mida võib võib ka vaadata kui autobiograafiat või
portreed. Samuti on väga levinud ladina- või rahvakeelsed kirjad, mis muutusid üha
populaarsemaks suhtlusviisks. Taolised kirjad pärinesid nii tavainimeste, õpetlaste, naiste
ning isegi laste sulest. Taolised kirjad kajastavad igapevaelu sündmusi , mille sisse on
põimunud ka isiklikke avaldusi ning võrdlusi. Tänu taolisele arengule võib renessanssi pidada
üldisemalt suureks autobiograafiate ajastuks. See tuleneb Ágnes Helleri sõnul sellest, et -
"ühiskonnas, mis ehitas ennast üles, muutis ennast ja jutustas endast, tekkis nii palju
erakordseid isiksusi