Eesti suuline keel ja suhtlus
Suhtejad ehitavad reaalset teksti ühiselt, kahepeale (kuni selleni, et üks võib lõpetada teise
lauseid).
2. Toimub pidev ja kiire kõnejärje üleandmine teineteisele ehk kõnevoorude vahetamine.
Monoloog on suhtlus, milles üks kõneleja räägib ja teised kuuluvad (loengud, ettekanded
jms):
1. Kõneleja ehitab reaalset teksti üksi.
2. Puudub kiire ja pidev vooruvahetus. 7
Muud varieerumise mõjurid
Eelnev allkeelte liigendus lähtus erinevustest eri situatiivsete ja kasutajakesksete
suhtlusvariantide vahel. Kerge on näha, et me väljendame sama asja ka sama registri sees ja
isegi samas tekstis mitmel eri viisil. Näiteks kasutame mõnes lauses nud- ja mõnes nd-
kesksõna vormi (teinud teind). See näitab, et lisaks situatiivsetele ja kasutajakesksetele
teguritele on olemas ka muud mõjurid, mis panevad valima ühte või teist varianti. Sellised
olulised mõjurid jagunevad kahte rühma.
Esimene rühm on seotud kõne foneetiliste, prosoodiliste ja parakeeleliste omadustega.