kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli. Väga paljusid on kooli, kus hakatakse võõrkeeli õpetama hiljemalt kui 1. klassist. Kool võtab võimaluse meilt keeleõppeks. Käime iga päev koolis ning paljud õpilased tunnevad, et kool piirab nende vabadust
joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekkida. Paratamatult kool aga tekitabki sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Nagu me teame annab koolitundides õpitu meile ka valitud võõrkeeled suhu. Paraku, et mõnes võõrkeeles suhtlustasandini jõuda kulub sellises eas nagu meile hetkel keeli õpetatakse aastaid. Uurimused näitavad, et lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. Seda fakti tuleks tõsiselt arvesse võtta ning hakata õpetama võõrkeeli juba esimesest klassist kui mitte lasteaiast. Kahjuks tänapäeva koolid ei paku selliseid võimalusi keeleõppeks ning see on puudus. See on asi, mida koolisüsteem meilt võtab-parimad valikud keeleõppeks.
annaabi.ee 
