Mitmekeelne oskussuhtlus
peamiselt siiski sellesama tekstiuurimise ja -teisendamisega. Isegi
skopos ehk eesmärk on tekstil, mitte seda kirjutavatel inimestel, umbes
nagu tekst sooviks midagi saavutada.
Robinsoni seletus erineb varasematest teksti täieliku kõrvalejätmise
poolest. Tekstid ja tekstielemendid on muidugi endiselt kasutusel
infoedastuse vahendina, aga oluliseks peetakse nende asemel hoopis
suhtlevaid isikuid: kõnelejat, kuulajat ja mitmekeelse suhtluse korral
ka tõlkijat, nende suhtlustaotlusi ja tehtavaid kõnetegusid. Siit
tulenebki väide, et tõlkija on kõneleja ja kuulajaga sarnanev, tahet
ja tõekspidamisi omav inimene, mitte tekste teisendav mehhanism.
See väide toob kaasa täiesti teistsuguse ettekujutuse tõlkimisest,
tõlkijast, tõlkija vajalikest pädevustest ja tööülesannetest ning lõpuks
ka kvaliteedikriteeriumidest. Ei ole oluline, mis originaaltekstis kirjas
on; teksti täpse järgimise asemel on tarvis sihtteksti lugejani viia algse
autori suhtlustaotlus