Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
praktilise tegevuse kaudu. Võrreldes emakeelt kõnelevate klassidega on siin kõne aeglasem,
rohkem kontekstiga seotud ja grammatiliselt lihtsam. Õpetajad aitavad keeleõppele mitmel viisil
kaasa: (a) kasutavad keelt korrektselt, (b) sõnastavad ümber, (c) laiendavad õpilaste ebatäpseid,
lõpetamata või ebakohaseid ütlusi või (d) asendavad need õigete ja asjakohaste ütlustega. Nad
seovad teise keele kasutuse igapäevase suhtlusrutiiniga koolis üleriiete panekul riietehoidu,
vaheajale või lõunatunnile minekul, kojuminekuks valmistumisel. Nad kordavad olulist sõnavara
ja tähtsamaid fraase igapäevase õppetöö käigus või koolipäeva algus-toimingute ajal ja enne
kojuminekut, kui õpilased räägivad ilmast, aastaaegadest ja hetkel väljas toimuvast. Õpetajad
peavad kindlasti saama vastavat erialast koolitust keeleoskuse omandamise üldiste aluste, eriti
annaabi.ee 
