Keelesemiootika
ühtida nende otsese, vahetult väljendatud tähendusega, nende semantilise sisuga. Kõneleja võib oma pöördumisega silmas
pidada hoopis kindlal viisil modifitseeritud sisu, nimetagem seda sisu pragmaatiliseks mõtteks. Seejuures arvab kõneleja, et
väljendi vastuvõtja saab pragmaatilisest mõttest aru ning reageerib just nimelt sellele, mitte väljendi otsesele semantilisele
sisule. Pragmaatikas kirjeldatakse vaadeldavat tüüpi suhtlusregulaarsusi nn kommunikatiivsete printsiipidena.
30. Kõneaktide teooria - John Langshaw Austin visandas 1950ndatel kõneaktide teooria, mida hiljem täpsustasid ja arendasid
edasi John Searle ("Speech acts"; 1969), Paul Grice, Peter Strawson, William Alston jt. Austini kõnelemisteooria rõhutab
varem mitte tõsiselt võetud asjaolu, et kõnelemine on alati ka tegevus ning on alati sõltuv konkreetsest olukorrast. See
annaabi.ee 
