Sotsiolingvistika uurimistöö näide
sel juhul paikneb see korrigeeritava koha järel ning seda võib nimetada
toimetamispartikliks;
d) üldise sisuga mis-lauses, mille lõpus on konkretiseeriv fraas vä-partikliga (nt mis
sul suus on, kala=vä);
e) lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt
mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798)
Partikli või ja küsipartikli ja suhtluspartikli vä varieerumist on eesti keeles uurinud
näiteks Liina Lindström ja Pärtel Lippus oma teadustöödes. Neid partikleid kasutatakse
ettepanekut tehes, teise algatatud paranduste puhul, vestlusteemat jätkades, jah/ei
vastust oodates. vä võib esineda ka suhtluspartikli rollis jaatavates lausetes, kuid siis
väljendab see, et kõneleja on ebakindel ning oletab midagi. (Lindström 102–106) Pärtel
Lippuse bakalaureusetöös (2003: 50) selgus, et need konstruktsioonid on omased noorte