,,Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust." Sokrates Tuline süsi keelel kõrvetab ja teeb hirmsasti valu, kuid saladus kõrvetab veelgi ning seda keelel hoida on palju vaevanõudvam. Mõnede inimeste puhul ei püsi saladused üldse keelel ning leiavad peagi tee teiste inimeste kõrvadesse. Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust, sest inimesed tahavad tähelepanu. Nad loodavad, et saladuste levitamisega saavutavad nad teatud autoriteetsuse ja kuulsuse. Nad tahavad olla esimesed, kes mingit saladuslikku informatsiooni levitavad, sest neile meeldib, kui inimesed hakkavad uurima ja küsimusi küsima. Mingi informatsiooni jagamine tõstab neid mingiks ajaks justkui teistest kõrgemale positsioonile, olles nagu inimeste ,,valgustajad". Tihti janunevad inimesed ka teiste inimeste reaktsioonide järele. Nad tunnevad mõnu, kui näevad, et nad on suutnud ...
arvamust ei kipu avaldama. Selle põhjuseks on see, et noored kardavad anonüümsuse ning privaatsuse riske ning lisaks ei saa interneti teel piisavalt oma tundeid väljendada. Noored tunnevad ennast ebakindlatena ning pelgavad teiste negatiivset reaktsiooni ning hukkamõistmist. Nad näevad, et ei ole mõtet teemadel kaasa rääkida, kuna internetis arvamuse avaldamine, vaidlemine ja nii edasi, ei aita kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Puudust tuntakse ka argumenteeritud suhtluskultuurist ning viisakamast suhtlusest. Inimesed käituvad internetis julmalt ning ebaõiglaselt, sest tihti saab teha seda anonüümselt. Võibolla, kui see asi muutub, siis avaldavad ka noored rohkem arvamust. 2010. aasta andmetel koges kiusamist 43% Eesti lastest ning küberkiusamise all 14%. Ning mõlemad näitajad ületasid Euroopa keskmist taset lausa kahekordselt. Kaheksa aastaga see osakaal muutus natukene ning oli näha, et