Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
päh, vuih. Nende all kaks rühma:
1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih;
1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa,
soo-soo, sooh, nii-nii.
2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh.
Need on suunatud kuulajale eesmärgiga panna teda tegutsema või tõmmata kuulajate
tähelepanu.
3) Faatilised interjektsioonid suhtluskontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid, nt jah,
mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid).
4) Onomatopoeetilised interjektsioonid:
4a) elusolendite häälitsusi matkivad sõnad, nt mjäu, piiks, auh-auh, ha-ha-haa;
4b) tegevustega kaasnevaid häälitsusi matkivad sõnad, nt prõks, müts, tik-tak, pots, klips-
klõps.
Onomatopoeetilised sõnad on tihti reduplikatiivsed, nt kiiga-kääga, piiri-pääri, kill-kõll,
müta-mäta.
15
annaabi.ee 
