Keskaegne Liivimaa
piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad
kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud
ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast.
Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada
moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid
kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid
põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli
ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. .
Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid
maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli
rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist.
Kirikud ja kloostrid:
Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus,
Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide
ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti
muinaskihelkondadest