EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
Kirjalikku eesti keelt kasutatakse enamasti elektroonilises
suhtlemises sugulaste ja sõpradega, aga ka tööalastes kontaktides Eesti äripartneritega.
Saksamaal sündinud ja eesti keelt kõnes suhtlustasandil valdavate laste
kirjutamisoskus on nõrk. Hamburgi Eesti Kool püüab koolieas laste kirjaoskust
arendada, kui üks-kaks keeletundi kahenädalase intervalliga ei suuda seda defitsiiti
kompenseerida. Kooli eesmärgiks on eelkõige eestikeelse suhtluskeskonna
pakkumine.
Eesti keeles hääldatakse sulghäälikud k, p, t sõna algul nõrgemalt kui saksa keeles.
Seetõttu kirjutavad lapsed nende sõnade algustäheks vastavalt g, b, d: dore bäev(tore
päev) või nt Dädi Mariu läidis bargist balli (Tädi Marju leidis pargist palli).
Inimesed, kes kasutavad eesti keelt kas või osaliselt koduse suhtluskeelena,löövad
kaasa eesti keelt oluliselt paremini kui need inimesed, kellel eestikeelne
suhtluskeskkond puudub