Sõpruskonnad, kambad ja jõugud Iga inimene võiks olla grupis oma sõprade või tuttavatega. Kõik vajavad suhtlust teiste inimestega. Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe
katsega seotud teadlaste ootustele. Kuna aga elemetnaarosakeste selle haruga tegelejaid ja sellest mingit aimu omavaid inimesi on maailmas nii vähe, siis pole veel jõudnud tekkida korrelatsiooni. Korrelatsiooni all pean siin silmas mõtete seost tajujate vahel, et nad tajuksid maailma üheselt. Mõtetel on omadus levida ühelt inimeselt teisele ilma nendevahelise suhtlemiseta. Eriti tugevalt toimib see suurte inimmasside puhul, st ideede levik kultuurilt kultuurile ilma nende suhtluseta. Seda on täheldatud juba paljude primitiivsete kultuuride juures, kellel arenesid sarnased süsteemid ilma, et nad oleksid mõistlike ajajärkude tagant üksteisega suhelnud. Hõimude sarnased maailmavaated, skeemid, meetodid. Sellesse teemasse sügavamalt laskumata on siiski võrdväärselt suurtel süsteemidel (hiina india, lääne kultuur) palju erinevusi ideede maailma detailides. Viimane argument viitab sellele, et suured süsteemid on ajaliselt püsivamad ega lase end teistest
annaabi.ee 
