Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir
Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus
katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga
see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile
oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther
mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule. Tema luuletustest on kuulsaim ,,Üks kindel linn ja varjupaik", mis sai
saksa talupoegade võitluslauluks nende sõjas rõhujate vastu.
Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja liigseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse
augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust Pariisis. Nagu enamik humaniste,
annaabi.ee 
