Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade
3.1 Strukturaallingvistika
Strukturaallingvistika kujunes välja 20.sajandi alguses ning idee nägi välja selliselt, et keel on
terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ehk struktuur, mille kirjeldamine tervikuna on
keeleteaduse põhiülesanne. Keeleteoorias on see tänini juhtidee ning sellepärast võib
strukturaallingvistikat pidada kaasaja keeleteaduse alguseks. Strukturaallingvistikas eristati keelt ja
kõnet. Keel on abstraktne süsteem, kõne selle teostus loendamatutes suhtlusaktides. Strukturalistide
arvates on keeleteooria ülesanne anda vahendid, filtreerimaks kõnevoolust need andmed, mis keele
süsteemi tuvastamiseks on olulised. (Õim 2000: 12-13)
3.2 Generatiivne grammatika
Generatiivne grammatika oli suund, mis vormis 1950.60. aastate kogu teoreetilise keeleteaduse
põhisuuna. (Tenjes 2010: 48) Grammatika teooria nägi välja ette, et tuli kirjeldada inimese
keelevõimet, mis võimaldab tal omandada suvaline keel ja mõista ning moodustada selle keele kõiki