Mina suhtlejana
aru nii tema kui ka enda seisukohalt ja otsin lahendust. Samas kui minu juurde tullakse
plaaniga olla minu üle kontrolliv ja oma soove peale suruda siis ma ei jää käed rüppes istuma
ja ei alistu, üritan võimalusel enda õiguste eest seista, samas teiste omi mitte rikkudes, ning
jagan vastutust. Tavaliselt ma halvasti midagi ei ütle kellelegi, kui midagi on valesti või
halvasti tehtud siis viitan suhtlskaaslase töö puudustele viisakalt ning pakun abi või teen
ettepaneku, kuidas võiks tööd parandada. Samas vanematega suheldes olen ma endiselt
lapsetasandil, nende öeldule kergelt vastu ei hakka ja olen pigem alistuval tasandil. Arvan, et
vanematega suheldes jäävad enamus pojad-tütred samuti pigem alistuvaks ja lapsetasandile,
kuna räägitakse enda vanemaga, kes on neid kasvatanud ja hoolitsenud nende eest. Ka mängib
annaabi.ee 
